OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,4

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,4

07.12.15, 06:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maarottidest Võru paadimeistrid seilavad Rootsi ärivetes

Ehkki paaditootmine Eestis on koondunud Saaremaale ja ranniku lähedusse, on üks ettevõte ebatraditsiooniliselt, ent edukalt alumiiniumpaate tootnud merest enam kui 200 kilomeetrit eemal.

Väinu Rozentalajakirjanik

Võru linnas asuva alumiiniumpaatide tootja OÜ Nauta MV juht ja kaasomanik Mart Perli vastvalminud, 100. paadi pardal. Foto: Väinu Rozental

OÜ Nauta MV

Asutatud 01.04.2004.

Asutajad Mart Perli ja rootslane Karl-Gunnar H?kansson.

Toodab alumiiniumpaate.

Tegevjuht Mart Perli.

Osanikud: 34% Mart Perli, 32,6% Karl-Gunnar H?kansson (tegeleb varustamisega), 33,33% Tärnskär Batar AB (alates 2014. aastast, tegeleb müügiga).

7 töötajat.

Aastas toodetakse 10-12 paati; tegu on C-kategooria paatidega, millega võib sõita rannalähedastel vetel, lahtedel, järvedel maksimaalselt kahe meetrises laines.

Kogu toodang, kokku sada alumiiniumpaati on eksporditud Rootsi.

Esimesed 10 paati olid 5,5-meetrised ja lahtised, seejärel hakati ehitama 7,3-meetriseid kabiiniga paate.

2004 sügis – valmis esimene paat.

8.12.2015 – tellijale Rootsi saadetakse esimene 9,5-meetrine paat.

2016 algus – valmib uut tüüpi 7,5-meetrine paat.

Mart PerliLõpetanud TPI elektriinsenerina.Töötanud Võru Gaasianalüsaatorite Tehases peainsenerina.1996. aastal asutas koos Rootsi partneri Karl-Gunnar H?kanssoniga OÜ Formes, mis tootis puidust voodiraame, metallist kinnituskronsteine plasmateleritele jm.Alates 2004. aastast tegeleb alumiiniumpaatide tootmisega; on projekteerinud kõik Võrus valminud paadid.

Homme saadab Võrus tegutsev OÜ Nauta MV eratellijale Rootsi teele paadi, mis kannab järjekorranumbrit sada. Tegu on Võru paaditootja suurima, 9,5 meetri pikkuse kaatriga. Nauta MV on alumiiniumpaate tootnud 11 aastat ja kõik sada paati on eksporditud Rootsi.

„Ma arvan, et alumiiniumpaat on üks keerulisemaid tooteid, mis Võrus projekteeritud ja valmistatud,“ ütleb Nauta MV tegevjuht ja kaasomanik Mart Perli. „Meie paat seadmete ja süsteemide osas autole alla ei jää.“

Nauta MV toodab kajutiga mootorpaate, millega on mugav sõita aastaringi. Alumiiniumpaat on piisavalt tugev ja võimas, et trotsida õhukest jääd. Võrus valmistatud paate kasutavad peamiselt rootslased, kes elavad saare peal, ning neile on paat hädavajalik sõiduvahend. „Üks rootslane näitas mulle kohapeal, et paadiga sõidab ta Stockholmi tööle pool kilomeetrit üle lahe, aga autoga sõites tuleb teha 15 kilomeetri pikkune ring,“ sõnab Perli.

Üks küsimus

Miks otsustasite paate toota?

Mart Perli, OÜ Nauta MV tegevjuht ja kaasosanik

See on natuke piinlik lugu. Olin Rootsis ettevõtjate seltskonnas ja veidi ülemeelikus tujus. Üks kaatritega tegelev rootslane ütles, et kõik eestlased teevad paate ja küsis minult, kas mina ka teen. Muidugi, vastasin ma. Tegelikult valmistasin puidust voodeid ja ei teadnud paadiehitamisest midagi. Ometi otsustasin proovida. Esimese paadi kallal nägin koos ühe töömehega pool aastat hirmsasti vaeva. Paadile sai peale pandud 150 hj mootor. Selle ja järgmised üheksa paati ostis too sama rootslane, kellele ma mõtlematult luiskasin, et olen paadimeister. Muide, minu teada peaks meie esimene paat siiani Rootsi skväärides sõitma.

Kliendiks veetaksojuht

Enamik Nauta MV klientidest on Rootsi eraisikud. Mõned paadid on müüdud ka asutustele, näiteks Stockholmi linnavalitsus soetas paadi selleks, et ametnikud saaksid hõlpsamini väikesaari inspekteerida. „Tänavu mais ostis meilt paadi mees, kes sõidab Stockholmis veetaksot ja osutab päästeteenistuse teenust,“ lisab Perli. „Ta kleepis paadile punase kile peale, et seda oleks kaugelt näha.“

Perli möönab, et ehkki rootslased on väga keskkonnateadlikud, tahavad nad paatidele järjest võimsamaid mootoreid. Kui varem lepiti 175 hj mootoriga, siis nüüd tahetakse 250 ja äsjavalminud kaatril on koguni 370 hj mootor. „Viimasel ajal ei ole mitte keegi tellinud paati ilma GPSita. Ja kümnest paadist üheksal on kindlasti ka radar peal,“ seletab Perli. „Arvan, et rootslane mõtleb samamoodi, et kui naabri paadil midagi uhket on, kuidas minu paadil siis ei ole.“

Seni uhkeim Võrus ehitatud paat seisis eelmisel nädalal angaaris treileril ära vedamise ootel ning töömehed andsid hõbedasele iludusele viimast lihvi. Selle 9,5 meetri pikkuse ja tipptasemel seadmetega varustatud paadi müügihind on 1,5 miljonit Rootsi krooni ehk 160 000 eurot.

Tulemused

OÜ Nauta MV (eurodes)

aasta käive kasum

2010 221 006 22 560

2011 240 859 37 300

2012 146 699 -24 587

2013 182 245 41 199

2014 201 278 16 725

Allikas: OÜ Nauta MV

Ruumikas kajut mugavate istmetega, kajuti ees ja taga päevitustekk, tellija soovil on kaatrile paigaldatud ohtralt tulesid, sealhulgas mitu lisaprožektorit. Peaaegu kõik metallist detailid on valmistatud kohapeal. Erilise uhkusega näitab Perli kajutiukse käepidet. „Alumiiniumpaadile igasugust käepidet ei pane, see mõjuks nagu sea seljas sadul,“ seletab ta. „Käepidemeid teeb üks meie poistest. Käepide on üks asi, mille kohta messidel alati imestunult küsitakse, et kust te neid saate.“

Maailmameistrist keevitaja

Enne kaatrilt lahkumist lülitab Perli korraks udupasuna sisse. Kinnises ruumis kostab heli eriti võimsalt. „Sellega uputab väiksema paadi ära,“ naerab Perli. Pardalt maha roninud, jätkab ta naljatoonil ja tutvustab külalisele turjakat noormeest. „Meil pole kraanat vaja, meil töötab maailmameister jõutõstmises.“

Marko Traks on tulnud lamades surumises nii noorteklassis kui täiskasvanuna Euroopa ja maailmameistriks. Paadiehitusfirmas on ta keevitajana ametis olnud kuu aega. „Metallitöö puhul on endal lihtsam, kui tugev oled,“ lausub Traks. „Olen keevitamist koolis õppinud ja mul on endal ka väike metallitööfirma.“

Paadimeistrid

Iga teine paadi- ja/või jahitootja tegutseb Saaremaal (enamik toodab lahtiseid plastpaate)

Saaremaa – 8 ettevõtet

Tallinn – 3

Tartu, Tartumaa – 3

Pärnu, Pärnumaa – 2

Harjumaa – 1

Võru – 1

Allikas: kipper.ee, Äripäev

Mart Perli sõnul valis ta omal ajal paadi materjaliks alumiiniumi teadlikult. „Meie pluss võrreldes plastikpaatide tootjatega on see, et kui tellija tahab keredetailide puhul mingeid muudatusi, siis need on kergesti teostatavad,“ selgitab ta. „Plastikpaadi tootmiseks tuleb kõigepealt teha vorm, mis tähendab, et sa vorbid ühesuguseid paate. Et midagi paadi juures muuta, pead tegema uue vormi.“

Alumiiniumpaadi põhi keevitatakse viie- ja kere neljamillimeetrisest plekist. Paadi valmistamiseks kulub veidi üle tonni alumiiniumplekki. Paat koosneb sadadest detailidest, need lõikab Mart Perli projekteeritud jooniste järgi teenustööna Võrumaal Parksepas asuv metallitööfirma.

„Mart tavaliselt ikka küsib, et millal on meil võimalik teenust osutada, ühe paadi detailide lõikamiseks CNC-pingil kulub üks päev,“ räägib peamiselt vineeritööstusele seadmeid tootva ASi Lapi MT juhataja Margus Tigasson. „Kui neil selgub aga laeva ehitamise käigus, et midagi oleks vaja juurde lõigata, siis oleme alati ja kiiresti aidanud.“ Tigasson lisab, et tegelikult on nende firma omakorda Mart Perli oskusi ja teenuseid kasutanud. „Kunagi ammu, kui meil ei olnud konstruktoreid, aitas Mart meil jooniseid teha.“

Perli kinnitusel on neil tootmismaht viimastel aastatel tasapisi tõusnud ja erandiks ei kujune ka tänavune aasta. Samas olulist laienemisplaani firmal ei ole. „Ehkki meil on praegu ees kolme paadi tellimus, on ka Rootsi turg mõnel aastal olnud üsnagi heitlik,“ räägib Perli. „Ja praegu meil on selline meeskond, kus igaühel on oma töö. Kui võtta juurde üks või kaks inimest, ei anna see mitte midagi, vastupidi, nad inimesed üksteist dubleerima. Sellisel juhul peaks palkama kaks korda suurema meeskonna, aga seda ei riski teha.“

Kommentaar

Plaan Võrru külla sõita

Mark Muru, OÜ Alunaut tegevjuht

Alunaut ja Nauta MV on Eestis ainsad, kes teevad üsna samas suurusklassis alumiiniumpaate. Kunagi me suhtlesime ja pidime teineteisele külla minema, aga nõuks on see seni jäänudki – kõigil on ju kogu aeg nii kiire. Nende toodangust pilte olen näinud, aga plaan on ikka minna vaatama, kuidas nad seal Võrus toimetavad.

Alunaut alustas tootmisega 2008. aasta kevadel. Sadat paati pole me veel täis saanud, oleme teinud veidi üle 90 väikelaeva.

Kunagi tegime allhanget Rootsi, aga nüüd on meil suhteliselt suur valik oma mudeleid. Rootsi ei ole juba ammu meie turuks, meil on päris kõvasti tekkinud kodumaist turgu. Oleme hangetel osalenud ja teinud riigisektorile väikelaevu. Ja mitte ainult Eestisse, vaid ka Euroopasse, näiteks Soome sõjaväele ja Šveitsi politseile.

Eks me mingit pidi Nautaga ikka konkurendid oleme, aga kindlasti ei ole me vihast sõda pidavad konkurendid. Pigem üritame siinsel turul konkureerida väikelaevu ja paate müüvate Rootsi firmadega.

Väinu Rozental

Seotud lood

Sisuturundus

09.09.24, 16:29

Kuidas muuta avatud kontor töötajasõbralikuks? Kuidas võimestada tiimi ja edastada keerulisi sõnumeid?

Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas vajavad organisatsioonide juhid ja tiimiliikmed pidevat enesetäiendamist. Tallinna Ülikool pakub lisaks mikrokraadidele juhtimist ja organisatsiooni arengut toetavaid tellimuskoolitusi, mida on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. Koolitused on teaduspõhised ja praktilised. Uusi õpitud teadmisi ja oskusi on võimalik ettevõtte igapäevatöösse rakendada.